Oma viimases intervjuus (link kommentaarides) tunnistas kadunud miljardär, 99 aastane 8 lapse isa ja Warren Buffetti parem käsi Charlie Munger:
“Ma pole nii õnnelik. Sisuliselt olen ma ebaõnnestunud. Ma oleksin võinud saavutada rohkem, kui oleksin olnud natuke nutikam, natuke kiirem. Ma oleksin võinud omada mitut triljonit selle asemel, et omada mõnda miljardit”.
Miljardär? Tunneb, et on elus ebaõnnestunud? Võiks saavutada rohkem?
Jah! Võib tunda küll!
“Impostor syndrome” ei tunne ei rahvust, varanduslikku seisu ega vanust. See on psühholoogiline mõttemuster, milles inimene kahtleb oma saavutustes, kardab, et on ülehinnatud ja lõpuks paljastatakse kui petist. See takistab enda võimete objektiivset nägemist ja oma tõelise väärtuse tunnistamist. Pikalt selles mõttemustris olemine võib tekitada depressiooni ja ärevust. Hullemal juhul võib selle hirmus olev ettevõtja loobuda edasipüüdmisest ja hakata ise oma edu takistama, saavutamata kunagi seda otsitavat rahulolu tunnet!
Mida sellest õppida?
- Ka kõige edukamad inimesed võivad kogeda kahtlusi
- Ära lase kõhklustel oma edusamme takistada
- Edu ei saa alati mõõta ainult numbritega
- kahtlused ei takista saamast üheks maailma mõjukamaks ja jõukamaks inimeseks
- Ilma kahtlusteta võiks edu olla veelgi suurem
Kujuta ette, kuhu sa võiksid jõuda, kui poleks sisemisi kahtlusi? Charlie Munger saavutused olid küll muljetavaldavad, aga ta oleks võinud saavutada veelgi rohkem.
Ära kahtle nagu Charlie! Aita ennast ise:
- Ole uhke oma saavutuste üle
- Lõpeta enda võrdlemine teistega
- Jaga kellegiga oma sellekohaseid tundeid
- Tunnista kahtlusi, kuid ära lase neil võimust võtta
Põhjused sellel sündroomil on muidugi lapsepõlves, väheses vanematepoolses tunnustamises, kuid see on juba täiesti eraldi teema. Kes tahaks sellega tegeleda, see võtab minuga ühendust 🙂